landscape
Ka sisaliku tee kivil jätab jälje
Ka sisaliku tee kivil jätab jälje,
kuigi me seda ei näe.
Iga mõte, mis tuleb ja läheb,
jääb kuhugi alles.
See, mis sa naeratades kinkisid,
võib kunagi otsa saada,
aga naeratus jääb.
Rõõm, mida sa kinni püüda ei teadnud,
jääb igavesti ootama.
Isegi ütlemata jäänud sõnad
on mõttes öeldud
ja kuhugi tallele pandud.
Kuidas muidu meie lühikeste päevade arv
saab täita aja ääretud salved.
Kuidas muidu üksainus silmapilk
võib kivi paigalt veeretada.
See, kellele on vähe antud,
kannab seda oma südame kohal.
See, kellele on palju antud,
pillab kõik käest maha.
Kõigi teede pikkus ajas on võrdne.
/K. Ristikivi/
Mis maa see on?
“Kuulake! Vaata, külvaja läks välja külvama.
Ja külvamisel juhtus, et osa seemet pudenes tee äärde ning linnud tulid ja nokkisid selle.
Ja osa kukkus kivisele maale, kus sel polnud palju mulda, ja see tärkas kohe, sest sel polnud sügavat mulda,
ent kui päike tõusis, siis see närtsis ja kuivas ära, sest sel ei olnud juurt.
Ja osa seemet kukkus ohakate sekka, ning ohakad tõusid ja lämmatasid selle ning see ei andnud vilja.
Ja osa kukkus heasse mulda ja andis sirgudes ja kasvades vilja
ning kandis kolmekümne- ja kuuekümne- ja sajakordselt.”
Ja ta ütles: “Kel kõrvad on kuulda, kuulgu!”
(Markuse 4:3-9)
The Pursuit
“Let thine eyes look right on, and let thine eyelids look straight before thee. “
(Proverbs 4:25)
“… this one thing I do, forgetting those things which are behind, and reaching forth unto those things which are before,
I press toward the mark for the prize of the high calling of God in Christ Jesus.
Let us therefore, as many as be perfect, be thus minded …”
(Philippians 3:13-15)