• HOME
  • GALLERY & ORDERING
  • BLOG
  • CATEGORIES
    • Wedding
    • Couple
    • Portrait
    • Baby
    • Christening
    • Family & Children
    • Boudoir
    • Cinemagraph
    • HDR
  • CONTACT & INFO
  • LIFE
    • e-pood
    • Männisalu talu
    • Quote of the Day
    • Life is a Mystery
    • WORKSHOPS

church

Vastseliina kirik | Vastseliina Church #3

Posted on March 1, 2015

VM_284

Posted in: Photos | Tagged: church, road, vastseliina

Leeripüha ja ristimine Rõuge kirikus

Posted on January 11, 2015

Aastalõpp tõi Rõuge kirikusse kaks toredat sündmust ühekorraga. Ristiti üks väike poiss ja leeriõnnistuse sai 12 noort.
Olgu teie teerajad tasased!

lrkweb

Kogu pildigaleriid näed siit.

Posted in: Christening, Photos | Tagged: christening, church, rõuge

Tallinna Jaani kirik | St. John’s Church | Christmas Special

Posted on December 24, 2014

Tallinna Jaani kirik on järjekorras kahekümnes, mis mu kaameratoru ette on jäänud. Ehk et omamoodi juubel. Arvestades asjaoluga, et Maarjamaal on üle 350 kristliku pühakoja (Wikipeedia), siis see arv muidugi miskit eriti mainimisväärset ei ole. Aga ega ma praaligi, pigem lihtsalt “kontrollin läbisõitu” ja konstateerin fakti.

IMG_6372 IMG_6376 IMG_6378 IMG_6382

Miks üldse kirikuid pildistada ja mida neist arvata?

* * * * *

Jõulu ERI! | Christmas Special

Aga miks mitte? On nad ju arhitektuuriliselt väärt enamat, kui mistahes nõukaaegne linnaarhitektuur või tänapäevased modernmajad. Eks pühakojad osuta oma kõrguvate kuplite ja teravatipuliste tornidega üles taeva suunas, otsekui püüeldes taevaste kõrguste poole, siiski mitte küündides (Js 55:8-9). Silmas pidades nende arvukust Maarjamaal, ehk on neil mingi tähendus või roll eestimaalaste jaoks? Kaugetel aegadel, mil neid arvukalt ja suure hoolega rajati, kindlasti oligi. Ning eks hingamispäeviti olnud nad ka inimestest tulvil. Nii oli vanasti. Tänapäeval … vaevalt, eksole. Nüüd seisavad nad tihti tühjade, külmade ja kõledate tähistena, möödunud aegade vaikivate tunnistajatena. Sest meie aja inimestele meeldib ju mõelda, et vanasti oldi palju rumalamad (irw!) ja maailm hoopistükkis mustvalge, nagu vanadel käsitsi vändatud ja ajahambast puret’ filmirullidel näha võib. Tolleaegseil katkendlik-jõnkslikel tuhmunud kaadritel talletatu võib kaasajal tõesti paista üsna algeline ja tühine, kohati lausa koomiline, kas pole? Kuid kas maailm ja inimeste tegelik elu sajandeid tagasi oli ikka mustvalge või kas jõnksles nende maailmapilt? Kas uskusid nad pimesi või oli neil hoopis valgust, mida meie ajal enam ei näe? Sest kes siis nüüdsel ajal enam midagi uskuda võtab, mida viie meelega tajuda ega mõõteriistaga mõõta ei saa? Nüüd on ju inimkond nii arenenud ja kõigele leitakse teaduslikke põhjendusi! Elu muutub kiiresti aina paremuse suunas ja ees ootab järjest helgem tulevik, usutakse. Tuleb kiirustada, et oma elust maksimum välja pigistada, muidu teine jõuab ette. Tjahh! Äkki on pime hoopis meie enda silmavaade? (Mt 6:22-23)

Siiski, kord aastas, jõulude ajal, täituvad paljude Eestimaa kirikute pingiread taas inimestega. Mis on see, mis inimesi sel pühal jõuluajal tegelikult kirikusse toob, seda teab vaid Jumal taevas. Nii mõnigi, sageli just eakam inimene, sammub tulles oma tuttavat sissetallatud rada, kandes südames väikest tulukest, mille ta omal ajal leeris käies eluteele kaasa sai, ega ole tänini kustuda lasknud. Teine tammub uksest sisse traditsiooni järgides, esivanemate kombe kohaselt, täitma seda, mis on kohus. Kolmas saabub uudistades või et kogeda küünlasäras kiriku pühalikku jõulutunnet ja koorilaulu kaunist kõla. Variante on ilmselt sama palju, kui on olemas erinevaid inimesi. Kuid mis peamine, kõik on oodatud! Ole, kes tahad. Tule, nagu oled. (Js 55:1) Avatakse Luuka evangeelium, kõlab rõõmusõnum: “Päästja on sündinud, patuste rõõm. Ärka surmaunest. Valmista oma süda. Võta vastu Rahu kuningas. Heida mured. Rõõmusta. Püha öö. Rahu Jumalaga. Head teed.” Teenistus oli pühalik, lausa hingematvalt liigutav, kuid eks nüüd ole kõigil aeg taas sammud koduteele seada, et jõululauda istuda, varsti vana aasta ära saata, et siis peatselt uue aasta tegemiste ja toimetuste kallale minna. Ja nõnda juhtub, et kogu jõuluehtes kirikus kuuldud sõnum ununeb kiiresti ja märkamatult, kuni meenutab end taas alles järgmise aastavahetuse paiku, kui Jumal lubab ja me niikaua elame. … Siit kerkib küsimus, kas tarbime pelgalt “jõulukiriku kristlust” või usume tõesti, et see sõna on tõde, mitte muinasjutt. Parafraseerides, kas õnnestub jõuluõhtul lisada Kristust Omaenese Elule väikeseks pühadedekooriks või kas saab evangeeliumi tarbida kui üht toredat kiriklikku teenust, ühel õhtul vaid tibake ja siis jälle aastaks ära minna omaenda radadele? Võib proovida, kuid Kristus ei sobi dekooriks! Isegi südamekambri eeskojas jääb Ta kaugeks, et täita seda, milleks tuli. Ta tuleb kutsuda elutuppa, paluda istuma enese lauda … või üldse mitte. Mt 22:37-40, Mt 13:44, Ilm 3:20

Ajaloost on teada, et jõulud pole algselt olnud sugugi mitte kristlik püha. Seda reedab isegi selle paganpüha algne nimetus Yule, millest pärineb ka tänapäevane eestikeelne nimetus jõul. Keskaegne kirik lihtsalt kaaperdas selle veriste ohvritalitustega paganpüha, andes talle uue nime (Christmas = “Kristuse päev”) ja täites ta evangeeliumi sõnumiga, et rahvast ebajumalate teenimisest eemale juhtida. See õnnestuski, kuigi tolleaegse kiriku meetodid olid jõulised ja nende motiivid küsitavad. Talvine pööripäev vahetas sisu ning hakkas tähistama valguse võitu pimeduse üle Kristuse sünni kaudu, kes on maailma valgus (Jh 8:12). Nõnda on see olnud pikka aega. Kuid nüüd taas, meiegi ajal on jõulupühad vaikselt jälle oma sisu vahetamas, sedakorda siis kaugele seljataha jättes kristliku ja muundudes aina enam punakuubsete coca-cola nääritaatide kommertskarnevaliks. Usk ei ole praegusel ajal kindlasti mitte igaühe oma (2 Ts 3:2) ja mida aeg edasi, seda rohkem paistab see tõsi olevat. Erinevalt vanades mustvalgetes filmides nähtust, vanaaegne maailm oli tegelikkuses siiski värviline ning värvilisemgi veel. Nõnda on lood ka südameusuga. Paljude me eelkäijate usk oli kindlasti puhas, siiras ja ehe, kuid näib, et iga põlvkond peab selle aarde taas ise maa seest üles kaevama ning oma ajakangasse kuldniidina sisse kuduma ning oma lastelegi teeotsa kätte näitama, sest esivanematele kuulunud aarde sära tuhmub koos nende mälestusega. Kuid tänasel päeval näib, et kogudus kahaneb kiiresti ja kirikud tühjenevad jõudsalt ning tänane põlvkond on seda esivanemate teed lõplikult hülgamas. Inimkond on järkjärgult vahetanud Jumala tundmise maailmaliku meelelaadi vastu, kadumatuse kaduva vastu, janu õiguse järele lõbujanu vastu, Tema otsimise enese leidmise vastu. Kuid Jeesus ütles: “Kes oma elu leiab, see kaotab selle.” (Mt 10:39, Rm 1:25)

Ons kirikuhoone tõesti Jumala elupaik ning kas on üldse kohane tõmmata paralleeli elava usu ja inimkätega loodud sakraalehitise vahele?

Pühakiri sätestab:

“Aga kas Jumal tõesti peaks elama koos inimestega maa peal? Vaata, taevad ja taevaste taevad ei mahuta sind, veel vähem siis see koda, mille ma olen ehitanud.” – 2 Aj 6:18 Nõnda kõneles Saalomon, kuningas, kes ehitas esimese Jumala templi iidsesse Jeruusalemma. Selle templi hiilgus oli sõnulseletamatu.

“Nõnda ütleb Issand: Taevas on minu aujärg ja maa on minu jalajärg. Kus saaks siis olla koda, mida te tahate mulle ehitada, ja kus saaks siis olla mu hingamispaik?” – Js 66:1

“Jumal, kes on teinud maailma ja kõik, mis siin sees, kes taeva ja maa Issandana ei ela templites, mis on kätega tehtud, ega lase ennast ka inimkätega teenida, nagu oleks tal midagi vaja, – tema ise annab kõikidele elu ja õhu ja kõik.” – Ap 17:24-25

Nii pole siis alust arvata, otsekui elaks Jumal kõrgetes kirikutornides või kohtuks meiega kullaga karratud nikerdatud altarites. Aga kus Ta siis elab, kust saab Teda leida? Vastuseks sobivad hästi ühe vaimuliku kirikukoraali “Mu süda, ärka üles” sõnad.

[audio:https://blog.tonisfoto.com/wp-content/uploads/2014/12/mu_syda2.mp3|autostart=no|loop=no]

Mu süda, ärka üles
ja kiida Loojat lauldes.
Kes kõik head meile annab
ja muret ikka kannab.

Su heldus jäägu mulle,
mu süda templiks Sulle.
Su sõna mind siin toitku,
teed taeva poole näitku.

Kel kõrvad on kuulda, see kuulgu: Ap 17:26-31, 1Kr 3:16

Olgu veel öeldud, et kõige pimeusksem mu meelest on muidugi uskuda tänapäeval valitsevat ühte teadlaste kliki arvamust, mis sai alguse vaid napilt poolteist sajandit tagasi, mille järgi on “tõendeid”, otsekui oleks inime ahvist, kogu elusloodu(s) komeedi pinnal Maale lennanud orgaanilisest vormist ja kogu loodu(s) suurest paugust ise tekkinud. Nõuab tõesti suurt usku, et seda uskuda. Kuid mis seal imestada, kui kooliõpikudki maast-madalast inimlapse vaid ühe teooria (evolutsiooni) suunas kallutavad kõiki muid käsitlusi täielikult ignoreerides. Nõnda ongi eestlane Euroopa kõige paganlikum ja ateistlikum rahvas. Meie lapsed, kes enamuses pole kunagi kuulnudki muud peale ahvinimluse, peavad ju Jumalasse ja vaimse maailma olemasolusse uskujaid narriks (1Kr 1:23). Samas ei takista see neil vanemaks saades ja vaimselt küpsedes joogatunde võtmast (kes veel ei tea, siis jooga on vaimne) ega muid spiritistlike praktikaid järgimast, mida tekib praegusel ajal aina uusi ja uusi. Uuringud näitavad samas, et see viimati nimetatud trend on just kõrgema haridusega inimeste hulgas enim populaarne. Niiviisi saame siis üldistatud tulemi, et vähemharitud elanikkonna kihid “ei usu midagi” (loe: iseenda mõistusega elu ei vaagi, vaid usuvad poliitikuid, teadlasi ja muid nn arvamusliidreid, kes kogu mõttetöö nende eest ära teevad ja neile vaid uusi “vajalikke” teenuseid ja meelelahutuslikke tehnikavidinaid leiutavad, mida on poest hea järelmaksuga osta), samas kui kõrgemalt haritud populatsioon leiab oma vaimsete otsingute toel tee kõikvõimalike trendikate vaimsete praktikateni, mille läbi oma õnneraud tulipunaseks taguda ja kindlustada endale hea põli nii siinses kui sealpoolses tulevases elus. Oh paraku – eksiteel on mõlemad! Mt 7:13-14, Jh 14:6

Ja kirikutest, kus aastasadu on Jumala sõna vaimuvalgust kui aaret otsitud, hoitud ja jagatud, saavad meie ajal järkjärgult autoremonditöökojad, pangahooned ja pizzarestoranid:
http://rt.com/news/200999-italy-church-repurposed-martino/
http://www.hs.fi/talous/a1420254467974

Kes olid need ainsad taevase ilmutuse osalised selles teada-tuntud evangeeliumi loos Jeesuse sünni ja Kristuse tuleku kohta? Kas polnud need mitte karjased, kes olid sel ööl ärkvel ja valvasid? Kõigist teistest läks see rõõmusõnum lihtsalt mööda. On ette öeldud, et enamusest see lähebki paraku mööda, sest nad lihtsalt ei mõista oma südamega, ei näe ega usu, et neid päästetaks. (Mt 24:37-42) Mu süda, ärka üles!

Karjased olid seal paigus õitsil ja valvasid öösel oma karja. Issanda ingel seisatas nende juures ja Issanda kirkus säras nende ümber ja nad kartsid üliväga. Aga ingel ütles neile: „Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale, et teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus. (Lk 2:8-11)

Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu. (Jh 3:16)

Siis Jeesus rääkis neile taas: „Mina olen maailma valgus. Kes järgneb mulle, ei käi pimeduses, vaid tal on elu valgus.” (Jh 8:12)

Ennäe, ma seisan ukse taga ja koputan. Kui keegi kuuleb mu häält ja avab ukse, siis ma tulen tema juurde sisse ning söön õhtust temaga ja tema minuga. (Ilm 3:20)

Jumala armu ja rõõmsat Kristuse sünnipüha!
Merry CHRISTmas!

Posted in: Life is a Mystery, Photos | Tagged: architecture, Bible, christmas, church, God, tallinn

Christening of Christin | Kristini ristimine

Posted on November 20, 2014

Mis võiks olla armsam, kui üks lapseristimine?

KRRb_001 KRRb_002 KRRb_003 KRRb_004 KRRb_005 KRRb_006 KRRb_007KRR_041KRR_079 KRRb_008 KRRb_010 KRRb_011KRRb_009

Aga Jeesuse juurde toodi ka lapsi, et ta neid puudutaks, aga seda nähes jüngrid sõitlesid toojaid.

Ent Jeesus kutsus lapsed enese juurde ja ütles: “Laske lapsed minu juurde tulla ja ärge keelake neid, sest selliste päralt on Jumala riik!”

Lk 18:15-16

Kes usub ja on ristitud, see päästetakse …

Mk 16:16

Posted in: Christening, Family & Children, Photos | Tagged: baby, christening, church, rõuge

Eve ja Kalju

Posted on July 1, 2014

Vahel on nii, et noorpaar soovib abielluda üsna vaikselt, peaaegu märkamatult. Kohale teavad tulla vaid kõige omamad omad ja sekka mõned töökaaslasedki. Kõik on siiras ja lihtne – ise valmistatud ja hästi armas. Sest pole ju päris tavaline, et ka pruutkleit on pruudi enese kätetöö.

Vahel on nii, et isegi fotograafi polegi justkui tellitud, vaid nagu muuhulgas: “Mõned pildid võiks ju jääda.”

EKb_01 EKb_02 EKb_03 EKb_04 EKb_05 EKb_06 EKb_07 EKb_08 EKb_09 EKb_10 EKb_11 EKb_12 EKb_13 EKb_14 EKb_15 EKb_18 EKb_19 EKb_16 EKb_20 EKb_21 EKb_22 EKb_23 EKb_24 EKb_25 EKb_26 EKb_27 EKb_28 EKb_29 EKb_30 EKb_42 EKb_31 EKb_32 EKb_33 EKb_34 EKb_35 EKb_36 EKb_37 EKb_39 EKb_40 EKb_41

“Aga loomise algul lõi Jumal inimese meheks ja naiseks. 
Seepärast jätab mees oma isa ja ema ja hoiab oma naise poole 
ja need kaks saavad üheks, nõnda et nad enam ei ole kaks, vaid üks liha. 
Mis nüüd Jumal on ühte pannud, seda ärgu inimene lahutagu!”
(Mk 10:6-9)

Eve ja Kalju, olge Te hoitud nüüd ja edaspidi!

* * * * *

* * * * *

Pruudi soeng: Kaja Treial
Pruudi meik: Pruudi kätetöö
Pruudi kleit: Pruudi kätetöö
Pruudikimp: Pruudi õde Ene Kajak
Fotograaf: Tõnis Anton | Tõnis Anton Photography
Laulatus: Rõuge kirik

Posted in: Photos, Wedding | Tagged: church, pulmafotograaf, rõuge

Rakvere Kolmainu kirik | Church of the Trinity, Rakvere

Posted on November 3, 2013

IMG_9446 IMG_9445

Posted in: Photos | Tagged: architecture, church, rakvere

Kesklinn | Downtown, St. Peter’s Church

Posted on October 18, 2013

IMG_0290 IMG_0291

Posted in: Photos | Tagged: architecture, church, cityscape

Jõhvi Church of St. Michael | Jõhvi Mihkli kirik

Posted on October 15, 2013

IMG_9304 johvi mihkli kirik

Posted in: Photos | Tagged: architecture, church, jõhvi

Narva Church

Posted on October 12, 2013

IMG_9443

Posted in: Photos | Tagged: architecture, church, narva

Rõuge Church #2

Posted on July 28, 2013

IMG_5153_4_5

Posted in: HDR, Photos | Tagged: architecture, church, hdr, rõuge
← Previous Page
Next Page →

Facebook

Facebook Pagelike Widget

Search

Meta

  • Log in
  • Entries feed
  • Comments feed
  • WordPress.org

Show

  • Baby (8)
  • Boudoir (5)
  • Christening (11)
  • Cinemagraph (49)
  • Couple (11)
  • Family & Children (149)
  • HDR (88)
  • Life is a Mystery (57)
  • Photos (1,117)
  • Portrait (77)
  • Quotes (18)
  • Videos (31)
  • Wedding (74)
  • Workshop (10)

Tags

architecture autumn b/w beach Bible children church cinemagraph close-up conceptual family flora forest God haanja hdr lake landscape night old perefotograaf photo session portrait puiga pulmafotograaf päevakild quote road rõuge school seedri puhketalu sky snow spider spring summer sunset tamula tartu tree video võru võrumaa water winter

Copyright © 2022 Tõnis Anton Photography | Pulmafotograaf | Wedding Photographer.

Theme by ThemeHall.