Ülestõusmispühade Suurel Reedel tähistavad kristlased Kristuse surmapäeva.

Kes täpselt suri? Miks? Kuidas on see oluline? Mismoodi see kedagi täna elavatest mõjutab?

Pühakiri vastab:

“Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kui nisuiva ei lange maasse ega
sure, siis see jääb üksi, aga kui see sureb, siis see kannab palju vilja.”
Jh 12:24

Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma
ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et
tal oleks igavene elu.
Jh 3:16

Ent Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega,
et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused.
Rm 5:8

… ta kandis ise meie patud
oma ihus üles ristipuule,
et meie, olles surnud pattudele,
elaksime õigusele;
1Pt 2:24

… et elada Jumalale.
Ma olen ühes Kristusega risti löödud; 
nüüd ei ela enam mina, vaid Kristus elab minus. Ja mida ma
nüüd elan ihus, seda ma elan usus Jumala Pojasse, kes mind on
armastanud ja on iseenese loovutanud minu eest.
Gl 2:19-20

Jeesus:
“Mina olen uks. Kes iganes läheb sisse minu kaudu, see pääseb
ning käib sisse ja välja ning leiab karjamaad. 
Varas ei tule muu pärast kui varastama ja tapma ja hukkama. Mina
olen tulnud, et neil oleks elu, ja oleks seda ülirohkesti. 
Mina olen hea karjane. Hea karjane annab oma elu lammaste eest.”
Jh 10:9-11

“Mina olen maailma valgus.
Kes järgneb mulle, ei käi pimeduses, vaid tal on elu valgus.”
Jh 8:12

“Kitsas on värav ja ahtake on tee, mis viib ellu, ja
pisut on neid, kes selle leiavad.”
Mt 7:17

„Mina olen tee ja tõde ja elu. Ükski ei saa
minna Isa juurde muidu kui minu kaudu.”
Jh 14:6

“Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes usub, sellel on igavene elu.”
Jh 6:47

Lisalugemine: Js 53

Et ei sulguks tasahilju uks, ei jääks nägemata tõeline valgus, ega leidmata-käimata tee
Kristuse surma ja ülestõusmise kaudu päästva Lunastuse manu.
Jumala armu.