“Mida te siin fotografeerite! On teil mõni dokument?”, kostus teeveerel peatunud musta džiibi avatud juhiaknast meeshääl, kui olin oma supermodellid just kaadrisse saanud.

Esitasin. “Ei osanud arvatagi, et linnatänaval pilditegemine sedavõrd kriminaalne on. Mis ajast?”, küsisin pisut väriseval häälel ID-kaarti ulatades.

“Agent XXX. Eee … siin vastasmajas asub KAPO kohalik büroo. Teostasin rutiinset kontrolli … igaks juhuks, äratas kahtlust … teate küll. Teie dokumendid on korras. Head päeva.”