Mis võiks olla armsam, kui üks lapseristimine?
Aga Jeesuse juurde toodi ka lapsi, et ta neid puudutaks, aga seda nähes jüngrid sõitlesid toojaid.
Ent Jeesus kutsus lapsed enese juurde ja ütles: “Laske lapsed minu juurde tulla ja ärge keelake neid, sest selliste päralt on Jumala riik!”
Kes usub ja on ristitud, see päästetakse …
“Hing, kes jagab õnnistust, kosub, ja kes kastab teisi, seda ennastki kastetakse.” Õp 11:25
Mõni aeg tagasi leidis Lõuna-Eesti Haigla sünnitusosakonnas aset väga tähelepanuväärne sündmus. Mitmed head beebitarbeid tootvad Eesti firmad hoolitsesid heategevuse korras selle eest, et need kõige pisi-pisemad beebid, vastsündinud, oleks lisaks soojust, armastust ja turvalisust pakkuvale ema-isa hoolele ka šikilt riietatud ja soojalt kaetud. Ka meie oma Võrumaa kuldsete kätega käsitöönaised olid pisibeebisid oma toodanguga abistanud.
Mul oli õnn seda vahvat kollektsiooni koos kolme pisimodelli abiga pildile püüda. Oli nalja ja naeru, mõnusaid tudunägusid ja isegi nutuvõrusid.
Edastan Lõuna-Eesti Haigla sünnitusosakonna siirad tänusõnad heategijatele: Milana (Seanil OÜ), Ti&Ti Õmblus OÜ, Sirje Kuuseorg, projektijuht Pauliine Rammul ja õmblejad Koidula, Piret, Maria ning Maie. Aitäh toetajatele!
Suur tänu pisimodellidele ja nende emmedele ning aitäh sünnitusosakonnale küllakutse eest!
Soovin beebidele ilusat elu ning sünnitusosakonnale jõudu ja palju uusi beebisid!
Ühekuune Markus kutsus mind endale külla jõulukuu alguses. Koos kaameraga muidugi.
Vahva, eksole!
Saa suureks ja tubliks meheks, Markus.
Õnnistet kasvamist!
Pisike Jako ei teadnudki eelseisvast fotosessioonist. Nagu ka mina. See kõik juhtus kuidagi äkki, eksprompt. Kuid seda vahvam on teada, et pildiposeerimised sündisid söögineelatuste vaheaegadel ja kõhukrooksude saatel. Eks natuke nuttu oli, nagu beebidega ikka, kuid toredust oli rohkem.
Jako isa, kes on suur ralliäss, käis ukselt piilumas, et kiiver pildilt ei puuduks. Nii ta saigi. Kasva suureks ja tubliks meheks, Jako!
Pisike Andri oli kahenädalane, kui temalt küllakutse sain. Asusingi siis pikemalt mõtlemata teele.
Tuppa jõudes vaatas tita mind vot nii suurte silmadega.
“Peaks mainima, et see on naljakas tekk, mis kõditab”, kui titakeelest tõlkida.
“Siin olen emmetibu.”
“Need kaks Sõrmepere liiget on Meiemats ja Väikeats. Kolm on peidus.”
“Nii, nüüd lükkan oma jalakesed sirgeks ja olengi kaadrist väljas. Küll näed.”
“Näitan teile, mis on šikk.”
“I make this suit look good, baby!”
“Oi, mis see on. Päris äge. Võtke mind siit välja ka juba!”
“Sain oma emme kätte.”
“Oled mul peos!”
“Tsau-tsau!”
Õnnistatud elu, pisike Andri.
